Lapsele isikutunnistus

Mõtlesin juba paar kuud tagasi, et võiks E´le ID-kaardi teha, kuid kogu asjaajamine tundus keerukas. Eriti just see pildistamise osa, kuna E ei taha ju sekunditki paigal püsida või siis pildistamise ajal teeb oma “ilmekaid ” nägusid..  Aga umbes kuuke tagasi leidsin Katre blogist tema ettevõtmise ja siis võtsingi kogu oma hakkamise kokku ning tegin asja ära 🙂

Kõige keerukam kogu protsessi juures oligi pildistamine. Laisa (või siis teab, ehk üliagara) emana proovisin ikka ise selle pildi teha. Sättisin lapse ilusti valge ukse ette istuma ja hakkasin aga klõpsima, esimesed pildid olid naljakad, sest preili otsustas veiderdada. Okei, abiks oli ikka, sest sain juba aru kuidas lapse täpselt sättima pean, et valgus õige nurga alt oleks ning varje kuskile ei jääks. Esimesel päeval vist klõpsisin paarkümmend pilti, sest E´l oli ju ometigi kõike muud teha kui tõsise ilmega kaamerasse vaadata 😛  Siiski, esimese pildistamispäevaga ei saanud ühtki sobivat pilti, kahjuks. Teisel päeval võtsin samuti E käsile ja peale tunnist mängimist-veiderdamist-moosimist-mossitamist saingi sobiva pildi, juhhuuu! 🙂

Teine natuke raskem samm oli avalduse täitmine. Kõik muu oli ikka eriti lihtne, kuid just vanemate sünnikoha kirjutamine oli keeruline. Mulle meenus seda tehes, et E nimepanekul oli ka segadus just minu ja M´i sünnikohaga, sest kunagi olid seal teised süsteemid (võrreldes praegusega). Võtsime asja käsile ning tuhnisime eesti.ee`s ning leidsimegi oma sünnikohad. Ei olnudki nii keeruline, kui hetketunne oli. Siis enam ei olnudki muud midagi, kui riigilõiv maksta, dokumendid allkirjastada ja ära saata.  Minu imestuseks tuli teade isikutunnistuse kätte saamise kohta imeruttu- juba nädalaga.

Minu meelest on tore, kui igaks juhuks on lapsel isikutunnistus olemas. Kuna lapse vanaonu elab Soomes ning on meid nii mõnigi kord endale külla kutsunud, siis nüüd on hea võimalus perereis teha ja koos lapsega puhata. Mnjah, mainisin, et minu meelest on hea kui ID on aga olen saanud ka vastukaja, et nii väikesele ei ole mõtet ID-kaarti teha, kuna ta muutub väga ruttu. Ja siis? Mõningad inimesed võivad ka 5 aastaga päris palju muutuda.

Elan nüüd oma roosas rõõmumullis edasi ja ootan ootamatut reisipakkumist, et kogu perega üks väike reis teha 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s