ARK sõidueksam, meenutused ja mõtted

Katre kirjutas just postituse ARK sõidueksami kohta, soovitused, mis võivad kasuks tulla. Postitust lugedes tuli elavalt meelde enda eksamiks valmistumine ning toredate inimeste soovitused. Seega mõtlesin enda jaoks kirja panna (ehk on kellelgi veel abiks), milliseid asju ma ise järgisin, et eksam korrektselt sooritatud saaks . 🙂

Kõige olulisem ongi külma närvi säilitamine. Tegelikult on seda keeruline teha, ikkagi suur samm, mille tahaks esimesel korral edukalt ära teha. Mina läksin kohale, saatsin M`i ja E ära ning läksin rahulikult ARKi sisse ja ootasin seal. Just selle mõttega, et üksinda olles saan kergemini rahuneda, omi mõtteid mõelda ja eesootavasse sisse elada. Minu närvist vabanemise rituaali kuulub ka sügavalt sisse ja välja hingamine, ma lausa tunnen seda tehes kuidas mured välja hingan.

Vali eksami sooritamiseks linn, kus oled ennegi sõitnud. Ise sõitsin nö kodulinnas ning eksami sooritasin samuti seal. Muidugi pole ma tervet linna läbi sõitnud, kuid enamus olulisemaid kohti on mitmeid kordi läbi sõidetud ning nö nipikad on teada. Ja muidugi nö koduses keskkonnas on mugavam sõita ka, tekitab natuke turvatunnet. Kui keerulisemad kohad on teada, siis on sõita lausa rõõm.

Harjutamine- ära kunagi harjuta eksamipäeval! Mina tegin viimased boksiharjutused ja tagurdamised päev enne eksamit. Kindluse mõttes “laotasime” platsi maha ning harjutasin mitmeid kordi nii üht kui teist harjutust. Lasin ka M´il harjutada, lihtsalt niisama, et ma üksi ei peaks harjutama. Muidugi ei harjutanud ma varem ka igapäevaselt, siis kui tuju tekkis, “laotasin” vajalikud asjad maha ning harjutasin.  Eksamipäeval harjutamise miinus on see, et harjutus ei pruugi kesteabmiks välja tulla ning see tekitab jällegi närvi. Lihtsalt siis tuleb puhata ja mõelda positiivseid mõtteid.

Mugavad riideid ja jalanõud annavad palju juurde. Minit ei tasu kanda, seda mainis juba sõiduõpetaja. Kõige parem ongi nö igapäevaste riietega minna, tekitab natukene mugavustunnet ning kindlust. Vähem stressamist, kuna tunned end mugavalt ja mugavus on suhteliselt tihti just vägagi oluline aspekt.

Suhtumine on ka tähtis. Mina võtsin seisukoha, et ma lihtsalt lähen ja teen selle sõidu ära. Põdesin ja muretsesin küll, kuid sisestasin endale, et ma ju oskan sõita (miks muidu autokool lõpetatud on) ja seegi sõit ei ole keerulisem, kui õppesõit. Kui ma juba eksamiautos olin, ei olnud enam väljapääsu ja tuli anda endast parim. Mõtlesingi sellele, et ma pean nii liiklema, et ma ei ohustaks ennast ega teisi. Keskendusin sõitmisele ja teiste jälgimisele ning üleliigne mõtlemine kadus ära.

Rääkimine ja küsimine tuleks kindlasti meelde tuletada 😀   Kui ikkagi midagi segaseks jääb, siis tuleb julgesti suu lahti teha ja üle täpsustada. Mõned inimesed ei saa võõrastega hästi jutule ning siis võib selle sammu tegemine raske olla, kuid tegelikult tasub see ära. Ma isegi ei ole võõrastega suhtlemises esirinnas, kuid sellises olukorras tuleb seda lihtsalt teha. Eksami ajal oli üks olukord, kus ma ei olnud 100% veendunud, kas harjutus tuleb uuesti alustada või mitte, siis konkreetselt küsisingi kuidas on. Kui täpsem olla, siis külgboksi tehes läksin esirattaga vastu äärekivi ning kartsin, et sellega on esimene katse lõppenud. Õnneks suu lahti tegemine ja küsimine, kas peaksin uuesti alustama või võin harjutusega jätkata, päästsid mu ning võisin harjutusega jätkata ning end ilusti ära parkida. Jah, katse läks arvesse, kuna ma ei läinud hooga vastu äärekivi (nö kontrollitud puude, hästi hästi tasa) ning olin võimeline end ilusti sisse manööverdama.

Eks igal inimesel on omad nipid, kuidas ärevusega võidelda, kuid minu jaoks olid just need olulised. Kui mul kunagi ehk tuleb uuesti idee, et tahaks mõnda teist mootorsõidukit juhtida ja pean kogu selle tee uuesti läbima, siis on hea neid punkte uuesti vaadata ning meelde tuletada mida võiks meeles pidada.

Advertisements

8 thoughts on “ARK sõidueksam, meenutused ja mõtted

  1. Mu sõbrannal oli nii, et tegi 15min enne eksamit külgboksi ja see ei tulnud välja. Nutumaik olevat suus olnud ja eksamil natuke närveerinud selle pärast. Aga õnneks sai ikka läbi ja tuli eksamil kenasti välja (või siis vist ei küsitudki talt, ei mäleta :D)
    Igatahes äge, et enda mõtted sel teemal kirja panid. 🙂

    • Ma ise harjutasin tavaliselt enne sõidutunde ja väljatulemisprotsent oli 50, seega leidsin, et eksamipäeval ei tasu end veelgi rohkem närvilisemaks muuta 🙂 Kuigi tavaliselt õppesõidus suutsin külgboksi jms ilusti ära teha, ehk tõesti siis on keskendumine parem, kuna õpetaja saab ju jooksvalt näpunaäiteid jagada.

  2. Mäletan, kuidas minu sõidueksami päeva hommikul selgus, et maha on sadanud PAKS, põlvini lumi ja see oli ikka päris ehmatav. Edaspidi, kui esimesed lumed maha tulevad, mõtlen alati nendele, kes just sel päeval poma ARKi eksamit tegema peavad..
    Teine asi, mis meelde tuli, oli sõiduõpetaja jutt, et kui lumi maha tuleb, on kõige olulisem ARKi eest parklast välja sõita, siis on justkui eksam juba tehtud. Ja milline kokkusattumus – lumi oli mu muretsema pannud ja platsilt välja ma tegelt ei saanudki – Tartu ARKi ees on sisse- ja väljasõit eraldi ja ma hakkasin keelumärgi alt välja sõitma, sest lumel olid sinna juba jäljed sisse sõidetud ja ma üritasin “rööpas püsida”, märkamata, et sissesõidust välja trügida üritan. Nii lühikeseks see esimene eksam mul siis jäigi 😦 Sõiduõpetaja oli küll üllatunud, et kas me siis seal platsil seda harjutamas ei käinudki, aga ei käinud jah, olin esimest korda elus seal ARKis, registreerumas käinud olin muidugi ka, aga no siis ma polnud ju ise roolis ja jäi tähele panemata oluline koht.
    Väga õpetlik igatahes, et “peaasi, et platsilt välja saad!” 😀

    • Platsilt võib välja saada küll aga iseasi, kas õiget teed mööda 😀 😀
      Aga usun, et teisel korral läksid õigest väljasõidust 😉 Mul vähemalt jääb tehtud viga küll väga hästi meelde. Meenubki, et viimases sõidutunnis sõitisn õuealal kiiremini kui peaks (ei näinud märki) ja õpetaja siis mainis, et oleks eksam, oleksin võinud selle raha eest perele miskit head osta. Ja oi kui hästi meelde jäi, eksamisõit oli ka samas kohas ja õnneks seekord sõitsin õige kiirusega 🙂

      • Jaa, teine kord sain küll välja platsilt, aga läbi ei saanud ikkagi enne kui 4.korral 🙂
        Aga need sõiduõpetaja märkused jäävad jah teinekord väga tabavalt meelde – mu õele ütles õpetaja, et kui sa nii rooli keerad maanteel, oled küll kohe kraavis! Pärast õde ei julgenud 2 aastat peale lubade saamist linnast välja sõita autoga, kuni maal tööl käima hakkas 🙂

      • Vähemalt said nende katsetega sõidu korralikult selgeks 😉
        Mul üks sõbranna ütles eksami kohta väga tabavalt- kui läbi kukud, siis järelikult oli see millekski vajalik. Siis ma võtsingi selle endale motoks, järelikult on ikkagi midagi nähtamatut, mis mingil määral meie õnnestumisi juhib 🙂

      • Nii mõnus suhtumine 🙂
        Ma teen praegu lapsega kahekesi lühemaid sõite, harjutan nö auto tundmist.

Vasta Tiina-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s