Jõulud lähenevad meeletu kiirusega. Tõesti kohe nii kiirelt, et isegi ei saa aru, kuhu aeg kaob.
Viimase nädala kakleme E köhaga ja nüüd paar päeva juba lisaks ka nohuga. Päeval ei ole midagi hullu, kuid ööd on hakitud ja väsitavad. Köha oli eelmise nädala alguses niii natuke, et ei saanudki seda köhaks nimetada- korra/kaks köhatas päeva jooksul. Nädala lõpust on aru saada, et ikkagi köha ja nii saigi köharohu järgi haaratud. Ehk läheb varsti üle, tahaks juba tema olemise kergemaks saada ja isegi öösel magada.
Vaba aja sisustan raamatutega, naudin veel lugemist. Paari päevaga lugesin 2 raamatut läbi. Täitsa huvitavad olid, S.E. Greeni raamatu eelmise osa (oleks nagu nii, selles loetud raamatus on peategelane sama ja teema läheks nagu edasi) lugesin läbi ja mulle hakaks tema stiil meeldima. Tundub, et pean edaspidi raamatukokku minnes juba nimekirja tegema, siis hea valida, mitte riiulite vahel uidata.
S.E. Green- Tapja sinu sees
S. Holt- Neelatud
Täna saabus E`le esimene jõulupakk, kui lasteaia pakikesed välja arvata (seal õnnestus kõigil vahvatel lastel lausa 2 pakki saada- valla poolt kommipakk ning lasteaia poolt veel üks pehme kaisuka pakk). Seda pakki ei osanud oodata, seega siis suurem oli üllatus. Pakis oli magusat, nagu ikka, ning natuke ka harivat, seega ideaalne pakike sellises vanuses tegelasele. Sellised vahvad üllatused teevad tuju nii rõõmsaks.
Ise üllatasime E kasvatajaid lasteaias- tegime kõigile tema rühma kasvatajatele pisikesed pakikesed. Lihtsalt vahva, et tema rühmas on nii vahvad kasvatajad ning tekkis tahtmine neid meeles pidada. Muidugi tehti ka ühine kingitus, kõikide vanemate poolt, kuid mulle jäi kripledama ning tahtsime veelgi rohkem neid üllatada. Loodetavasti neile meeldis pakike.
Hetkel proovimegi end jõululainele viia, käisime metsas kuuseotsingul ning homme toome juba kuuse tuppa. Naudime lihtsalt koos olemist ning külastame oma lähedaseid. Kahju on ainult sellest, et lund ei ole. Lume puudumine on nagu Grinch, kes jõulud varastas. 😛