Satsiseeliku õmblemine?

Viimasel ajal näen, et minu blogisse jõutakse just sellise sõnapaari abil. Jah, olen paar satsikat teinud, siia isegi üles pannud, kuid õpetust vist ei olegi kirjutanud. Eks endalegi tundus kõik see nii uus ja huvitav, kuid suures tuhinas ei tulnudki sellele mõttele, et teistele ideid jagada. Nüüd ma siis proovingi mõned asjad kirja panna, mille järgi ma ise juhindusin (st käisin poes seelikuid näppimas ja otsisin isegi netist õpetusi, konsulteerisin ühe sõbrannaga).

  • Kõige olulisem ongi vist materjali valik, vooder võiks olla puuvillane ja kerge. Lugesin, et kasutatakse ka venivat materjali, kuid osad kurtsid, et võib satside raskuse all liigselt venida. Eks igal omad nipid.
  • Satsimaterjal võiks samuti kerge olla, muidu tuleb seelik raske. Kui kasutada tülli, siis võiks olla pehmem ja nö lendlev tüll. Ise eelistan pitsi ja võrkvoodrit (on ka võrklükra). Tuleb lihtsalt poodi minna ja vaadata ning katsuda.
  • Vööna võiks kasutada mingit head venivat materjali või siis laia kummi. E seelikutel tegin taaskasutust, lammutasin mõned ta väikeseks jäänud särgid ära ja kasutasin neid.
  • Satside lõikamisel kasutasin sisetunnet, laiuse valisin selle järgi, kui kihilist seelikut soovin- mida kitsamad satsiribad, seda kohevam seelik. Ja ma ei ostnud eraldi lõikurit ega matti (kuna ei plaaninud neid palju teha, siis ei näinud sellel mõtet). Kasutasin mehe loodi märkimiseks ja kääridega lõikasin. Võttis küll aega aga samas mul ei olnud kiiret.
  • Satsiribade paigutamisel/õmblemisel tuleks jälgida, et pealmine satsirida kataks alumise satsirea õmbluskoha.
  • Kuna mul ei olnud krookimiseks õiget talda ega teist masinat, siis ma krookisin neid alguses käsitsi. Sellest tüdinesin ruttu, liiga väsitav oli. Siis mõtlesin, et lihtsam oleks ehk õmblemise ajal järjest nii sättida, et tulevad satsid- volditasin õmblemise ajal ja tunde järgi.
  • Esmalt lõikasin voodrimaterali välja (esitüki ja tagatüki) ning siis hakkasin satse õmblema. Satsid õmblesin siksak õmblusega (hargnemise vältimiseks). Õmblesin mõlemale tükile satsid külge (äärtest jätsin mõned cm`id õmblemata, esi- ja tagakülje kokkuõmblemiseks) ning siis õmblesin tükid omavahel kokku.
  • Kuna ma algselt tegin ühevärvilise seeliku, siis ei mõelnud kahjuks sellele, kuidas satside ühtimiskohad külgedelt esimese ja tagumise seelikuosa kokkuõmblemisel) ilusti hoiaksid ja hakkasin alles hiljem nuputama.. Lõpuks leidsin kõige asjalikuma lahenduse (esimesel seelikul), et külgedel õmblesin ühtimiskohad kokku ja siis sättisin satsikoha nii, et õmblemiskoht jääks ilusti satsi alla peitu. Keeruline seleltada aga suht okei välimus jäi.
  • Järgmiseks sammuks oli vöö õmblemine. Natuke keeruline, kuid teostatav. Mõõtsin E keskkoha üle ning siis mõõtsin materjalist vastava tüki ning lõikasin välja. Õmblesin tüki külgedelt kokku ning seejärel traageldasin tüki seelikule külge. Vaatasin, et hoiaks ilusti ning seejärel hakkasin õmblema. Ma ei tea kuidas küll õige on, kuid ma venitasin vöö seeliku laiuse järgi ning kogu õmbluse aeg hoidsin pingul, et õmblus ilus tuleks.

Ma ei tea kas see õpetus on parim, kuid nii tegin ma ise. Nii minu kui E seelikud said kiitust. Eks on teisi ja asjalikumaid variante, kuidas teha, kuid mulle tundus nii kõige lihtsam ja sain seelikud tehtud, välimuselt mulle meeldivad ja muud vist ei olegi vaja 🙂

Advertisements

Peab ju sarnanema, õmblustööd ja seelik

Kuna E sai juba mitu mitu seelikut, siis mõtlesin endalegi ühe teha. Mõtlesin ja arvutasin ning arvutasin mitu korda veel, nii igaks juhuks, et  midagi mööda ei läheks. Ja siis kui materjali ostsin, siis ikka võtsin varuga ja nüüd siis seisab omajagu seda riiulis 😀

Muidugi väikese koha värk ja materjali valik ikka suht nigel. Aga kuskile kaugemasse kohta ei saa ka kohe reisida, ehk siis kui vaba aega rohkem ja küll need kangapoed siis teele ka ette jäävad 🙂

IMG_6376

DSC_0124