Lugesin blogipostitust, kus oli just teemaks lapse nimi ja kommentaarid sellel teemal. Lihtsalt võttis ohkama, et siiani pole inimesed aru saanud lapse nime valivad vanemad ning nii on ja jääb.

Minu jaoks on loogiline, et lapse nime valivadki vanemad ning see on nende meelest lapsele ideaalne. Selle valimise juures on kahjuks tihti üks (või siis mitu) aga- inimesed kes on targad ja teavad täpselt milline nimi lapsele sobib ja milline mitte. Väga kahju on, et inimesed sekkuvad teemasse, mis ei olegi nii väga nende asi. Erand muidugi, kui lapse vanemad ise nõu küsivad.

Sellega meenus, kui E´le nime mõtlesime ning küsiti variante ja oldi natuke solvunud, kui me ei avaldanud. Olin selleks hetkeks väga palju lugenud neid nimedraamasid ja Märdiga otsustasime, et enne ei avalda nime, kui see on lapsel ametlikult olemas. Eks siis oli veel ohkimist, et miks just selline ja miks võõrtäht nimes. Ainuke vastus oligi, et see nimi meeldis meile ja laps oli E moodi (kuigi enne suurt ja tähtsat nime paneku päeva olime veel kõhklevad, sest meil oli ja 2 iluat nime välja valitud 😛 ). Ühel toredal päeval küsiti meilt nii juhuslikult, et kui teise lapse saame, siis kas ta saab nimeks E? Ma olin eriti üllatunud. Minu meelest ei pea laste nimed nö paaris olema, laps saab sellise nime mis talle sobib ja kõik.

Teine teema on veel hüüdnimedega. Minu ideaalmaailmas kujuneb lapsele hüüdnimi, mida kasutame lapse vanematena ning heal juhul ka teised kõige lähedasemad. Kahjuks reaalselt nii ei ole, iga inimene teeb oma loogika ja alati ei ole see ilus. Nimelt minu üks vanaemadest hakkas erinevaid ja veidraid nimesid pakkuma.. Iga nimega läks asi hullemaks ja lõpuks ütlesin lihtsalt, et laps on E ja nii ongi. Õnneks tundub, et hetkel on see teema mahu rahunenud ja loodetavasti nii jääbki.

Kogu nimehulluse kokkuvõtteks tahaks öelda, et teised ei peaks vanemate valikusse sekkuma ja kritiseetima, kuid see ütlemine vist ei mõjuks. Kahju, lihtsalt peab lootma, et inimestel on endal natuke mõistlikkust ja arusaamist.